"Õhtumaade muusikalugu"

Viktoriin. Klassitsismiajastu muusika.

2011-09-02T05:09:00.000-07:00

W.A.Mozart

1. Sümfoonia nr 40, I osa

2. „Väike öömuusika“, allegro

3. "Türgimarss“

4. Öökuninganna aaria ooperist "Võluflööt“

5. Vahuveiniaaria ooperist „Don Giovanni“

6. Figaro aaria ooperist „Figaro pulm“

7. „Reekviem“, Lacrimosa

Ludwig van Beethoven

1. „Fantaasia-sonaat“ (Kuupaistesonaat), I osa

2. 5 sümfoonia, I osa

3. 9. sümfoonia, IV osa (Friedrich Schilleri ood “Rõõmule”) (Euroopa
hümn)

4. Klaverisonaat nr 8 “Pateetiline”, I osa

F.J. Haydn

1. „Lahkumissümfoonia“ I osa

2. „Üllatusssümfoonia“ II osa

3. „Kontsert trompetile ja orkestrile“. Final

Viktoriin. Barokiajastu muusika.

2011-05-10T22:57:00.000-07:00

Antonio Vivaldi (Itaalia)

• "Aastaajad", "Talv"

• "Aastaajad", "Sügis"

• "Aastaajad", "Kevad"

• "Aastaajad", "Suvi", 3 osa

Johann Sebastian Bach (Saksamaa)

• Tokkata ja fuuga d- moll

• Badinerie , süit № 2

• Aaria, süit № 3

• Prelüüd c - dur

• «Ave Maria» Bach – Gounod

• “Matteuse passioon”, koor

Georg Friedrich Händel (Saksamaa)

• koor “Halleluuja“, oratooriumist „Messias“

Tomaso Albinoni - Remo Giazotto.
Adagio in G-moll for strings and organ.

Viktoriin. Romantismiajastu muusika.

2011-04-18T22:42:00.000-07:00

Franz Peter Schubert
• Muusikaline moment f-moll/ Музыкальный момент соч.94

• «Ave Maria»

• "Serenaat"/ Серенада

• “Metshaldjas” / Баллада «Лесной царь»

• Sümfoonia nr.8 h-moll, "Lõpetama" / «Неоконченная симфония», ч.1

Robert Schumann
• "Klaverikontsert"

• «Грёзы»

F. Schubert

2011-04-05T03:10:00.000-07:00

• Muusikaline moment f-moll/ Музыкальный момент соч.94

• «Ave Maria»

• "Serenaat"/ Серенада

• “Metshaldjas” / Баллада «Лесной царь»

• Sümfoonia nr.8 h-moll, "Lõpetama" / «Неоконченная симфония», ч.1

• Баркаролла

Klassitsism.

2010-11-28T07:04:00.000-08:00

Klassitsism

View more presentations from Ximymra.

Wolfgang Amadeus Mozart

2010-11-07T11:08:00.000-08:00

Klassitsismiajastu heliloojad. Ludwig van Beethoven (Saksamaa)

2010-11-02T05:39:00.000-07:00

Barokiajastu heliloojad. Johann Sebastian Bach.

2010-10-07T10:16:00.000-07:00

Vanaaja muusika

2010-09-07T09:28:00.000-07:00

Muinas-Egiptus........................3000 – 1800 eKr
Mesopotaamia .........................3000 – 1700 eKr
India ..........................................1500 – 400 eKr
Hiina ..........................................1400 – 400 eKr
Vana-Kreeka ja Rooma.............8. saj eKr – 4. saj pKr
Vanaaja algust võib piiritleda umbes 10. sajandiga eKr.
Siis rajas arvatavasti kuningas Taavet juudi templimuusika. Kuningas Taavet oli ise ka meisterlik kinnorimängija. Noodinäidete najal saab muusika ajalugu jälgida alates 5.-4. sajandist eKr, kui oli vanaaegse muusika kõrgaeg. Varasemast ajast on säilinud vaid üksikuid näited, mis ei anna võimalust üldistusi teha. Siiski on teada, et muusikakultuur oli kõrgelt arenenud juba muistses Egiptuses, Babüloonias, Assüürias, Hiinas, Indias, Süürias, Palestiinas jm. On andmeid 3000 a. tagasi Assüürias toimunud avalikest kontsertidest.

Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute sugulasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda.

Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud.

Antiikaja muusika oli tavaliselt ühehäälne.

Iga rahva muusikakultuur oli omapärane. Egiptuses armastati suursugust, rõhutatult väärika rütmiga laulu, mida saatsid flöödid, harfid, lüürad ja lautod.

Süürias eelistati lärmakat muusikat, millele andsid erilise varjundi teravakõlalised kahe toruga šalmeid, löökpillid ja muud instrumendid.

Babüloonia pöörati tähelepanu muusikateooriale। Avastati intervallide seaduspärad ja koostati esimesed viiel helil põhinevad heliread (pentatoonika). Musitseerimisel koondati pille suurteks templiorkestriteks.

Vana Kreeka muusika

2010-09-06T23:07:00.000-07:00

Vana-Kreekas õppisid muusikat kõik vabad inimesed, mõnes linnriigis isegi kuni kolmekümnenda eluaastani. Enimkasutatud pillideks olid aulos, lüüra ja kitara. Lüüra ja kitara saatel esitati ülevaid lugulaule ja armastusluulet. Oboetaolise kõlaga aulos oli seotud veinijumal Dionysose pidustustega ning tragöödiaetendustega. Harilikult puhus mängija korraga kaht aulost. Aristotelese andmetel kujunesid tragöödia ja komöödia lauludest Dionysose auks. Tragöödia olevat saanud alguse pidulikest kiiduhümnidest (ditürambidest), komöödia pöörastest sigivuslauludest. Tragöödia tähendab tõlkes sokulaulu. Sokutaoliseks saatüriks olid kostümeeritud Dionysose pidustuste kooride liikmed. Soololaulud ja lauldavad dialoogid vaheldusid võimsate kooridega. Vana-Kreeka tuntuimad autorid olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Tuntuim komöödiate looja oli Aristophanes.
Vana Kreeka JumaladZeus - on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva-,tormi- ja äikesejumal.
Hera - oli kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Zeusi naine.
Poseidon - oli merejumal. Sümboliks oli kolmhark.
Hades – oli allilma jumal.
Demeter – oli viljajumalanna.
Hestia - oli koldetule- ja kodurahujumalanna.
Apollon ja Artemis olid kaksikud, Zeusi ja Leto lapsed.
Hermes - kreeka jumalate käskjalg, oli Zeusi ja Maia poeg.
Dionysos oli veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal, Zeusi ja Semele poeg.
Athena oli tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Athena nimelt sündis Zeusi peast.
Paan (kreeka Pan) oli kitsekarjuste ning lamburite jumal. Paan oli Hermese ja printsess Dryope poeg.
Kultuslikud laulutüübid -
Paiaan (Пеан)– Apollonile pühendatud laul kitara saatel
Ditüramb (Дифирамб)– aulosega saadetud laul Dionysose kultusest
Apollon

Vanakreeka mütoloogias oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend.
Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi.
Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja। Talle allusid muusad.

Apollon ja muusad.
Muusasid oli kokku üheksa - Kleio, Euterpe, Thaleia, Melpomene, Terpsichore, Erato, Polyhymnia, Urania ja Kalliope.

Dionysos
Dionysos (ehk roomlaste Bacchus) oli veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal.
Tema avastas veini tegemise.
Dionysose isa oli Zeus kes rasestas Semele, kuid Zeusi naise Hera tõttu suri too enne sünnitust.
Zeus päästis Dionysose, õmmeldes sündimata poja ülejäänud raseduse ajaks oma reie sisse.
Dionysos rändas allilma ja päästis sealt oma ema, kellest sai Olümpose jumalanna.
Dionysos rändas mööda maailma ja karistas neid, kes teda ei kummardanud.Teatr (tragöödia) arenes Dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal ehk ditürambidel.
Mõisted
Auleet - aulose mängija
Auleetika - aulose muusika
Auloodia - aulosel mängitav meloodia
Kitarood - inimene, kes üheaegselt laulis ja mängis kitarat
Komöödia - koomose laul. "Koomos"- salk pummeldajaid, kes laulavad armastus-, pilke ja ülistuslaule
Tragöödia - "sokulaul". Sokutaolisteks olid maskeeritud Dionysose pidustuste koori liikmed, kes laulsid tõsise sisuga laule
Lisa - Kreeka jumalad / Vanakreeka mütoloogia / Muusika

Ilmalik muusika

2009-12-02T00:51:00.000-08:00

Ilmalik muusika esines keskajal peamiselt rahvalauluna ning jäi palju pikemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika. Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid vagandid (rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud). Nende luule oli ladinakeelne ja üsna siivutu sisuga (joogilaulud, mis parodeerisid kirikuhümne). Suurim selliste laulude kogu on "Carmina Burana" 13. sajandist. Sarnaselt vanaaja muusikutega olid rändmoosekandid samaaegselt nii lauljad ja pillimehed kui ka akrobaadid, näitlejad ja tantsijad. 12. - 13. sajandil olid väga levinud rüütel-laulikud (trubaduurid Lõuna-Prantsusmaal, truväärid Põhja-Prantsusmaal, minnesingerid Saksamaal), kes esinesid õukondades ning laulsid rahvakeelseid kangelaslaule armastusest, seiklustest ning sõjaretkedest. Rüütlilaulud levisid suuliselt tänu alamast seisusest rändmuusikutele (žonglöörid Prantsusmaal, špiilmannid Saksamaal, skomorohhid Venemaal). Rüütlilaule esitati alati ühehäälselt koos pillisaatega.

Keskaeg

2009-11-19T04:52:00.000-08:00

Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast.

Keskaeg" (ladina keeles medium aevum, sõna-sõnalt "vaheaeg") tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama.

Mõiste „keskaeg” võttis 1469 kasutusele Giovanni Andrea – paavst Paulus II (1464–1471) raamatukoguhoidja.

Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus) kuni 1500 (renessanssi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse.
Kagu-Euroopas võib keskajaks pidada ilmselt perioodi 395 (Ida-Rooma riigi teke) – 1453 (Ida-Rooma riigi hukk), islamimaailmas aga 622 (Muhamedi poliitilise tegevuse ja islami leviku algus) – 1689 (Türgi ülemvõimu murdumine).
Keskaja lõpuks peetakse ka usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne-Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eestkoste all.

Keskaja periodiseerimine -
Varakeskaeg (5.–11. sajand)
• feodaalse korra kujunemine ja võidukäik
• valitseb naturaalmajandus
• perioodi lõpul algab linnade kujunemine
• feodaalne killustatus
Kõrgkeskaeg (11. sajand – 14. sajandi lõpp)
• valitseb feodaalne korraldus
• kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus
• areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad
• tsunftikäsitöö õitseaeg
• kaubanduse areng
• algab tsentraliseeritud riikide teke
Hiliskeskaeg (15. sajand – 16. sajandi algus)
• keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega
• kapitalistliku majanduse tekkimine

Euroopa 998. aastal

Lisa - Keskaeg

Frederic Chopin (1810-1849)

2009-05-18T10:31:00.000-07:00

Frederic Chopin (sünninimega Fryderyk Franciszek Chopin) - oli Poola helilooja ja pianist, kes pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas.
Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks. Keerulise poliitilise olukorra tõttu kodumaal asus ta elama Pariisi. Tema teostes kajastub vabadusvõitluse vaimustus, muusikasse on põimitud poola rahvaviise ja rütme. Pea kogu Chopini looming on kirjutatud klaverile ning see koosneb valdavalt väikevormidest (etüüdid, prelüüdid, poloneesid, masurkad, valsid). Chopin kirjutas tantsulisi klaveripalasid kontsertteostena. Chopini muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia.
Looming
 Väikevormid : 58 masurkat, 17 valssi, 16 poloneesi, 21 nokturni, 26 prelüüdi, 27 etüüdi, 4 eksprompti, 4 ballaadi.
 Suurvormid: 3 klaverisonaati, 4 skertsot, 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile.
 Vokaalteosed: 17 laulu

Robert Schumann (1810-1856)

2009-05-11T02:39:00.000-07:00

Robert Schumann (1810-1856) on üks suuremaid saksa komponiste XIX sajandil. Ta on kõige eredam kunstniku-romantiku tüüp, kelle loomingus peegelduvad saksa romantismi ideelised vasturääkivused. Schumann oli väga mitmekülgne isiksus: suur komponist, väljapaistev muusikakriitik ja ajakirjanik.

Elulugu
Muusikaga hakkas Robert Schumann tegelema varakult, 7-aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Pärast gümnaasiui lõpetamist õppis ta õigusteadust, jätkates klaveriõpinguid oma tulevase abikaasa Clara Schumanni isa juures eratundides. Aastatel 1828–1830 õppis ta Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust.20aastaselt, soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas ta vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigeste põletiku. Nii ei saanudki temast maailmakuulsat pianisti ja ta hakkas tegelema heliloominguga.Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift ür Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut.Oma fantaasiamaailmas lõi Schumann kujutluse, milles kõik suured kunstnikud ühinevad nn. Taaveti liiduks. Teda võlus piiblistseen, kus Taavet võidab Koljati. Taaveti liitu kuulusid Schumann, tema naine Clara, tolle isa, heliloojad Felix Mendelssohn, Frédéric Chopin jt. Taaveti liidust kirjutas ta ka oma ajakirjas.Robert Schumann oli abielus pianist Clara Schumanniga (sündinud Wieck)।1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856.

Looming
Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper.

Romantismiajastu heliloojad - Franz Schubert (1797 - 1828)

2009-04-12T10:44:00.000-07:00

Franz Schubert (31. jaanuar 1797 Viin – 19. november 1828 Viin)
- oli Austria helilooja. Oma lühikese, vaid 31 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erinevas žanris teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas.Ta oli Beethoveni kaasaegne, elas temaga ühel ajal ja samas linnas, ent Viini klassikalisse koolkonda ei kuulunud. Schubert oli iseloomult sõbralik, heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu.

Elulugu

Schubert sündis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat. Esimesteks muusikaõpetajateks olid tal isa ja vanem vend kes õpetasid talle klaveri- ja viiulimängu.Peagi osales ta koduses keelpillikvartets ja laulis sageli solistina kirikukooris. 11-aastaselt astus ta Viini keiserliku õukonna konvikti, kus õpetati kirikukoori lauljaid.Ta mängis kooli sümfooniaorkestris, mõnikord aga seisis orkestri ees dirigendipuldis.See võimaldas lähemalt tutvuda erinevate heliloojate muusikalise käekirjaga, orkestripillide kasutamise võimaluster ja heliteoste ülesehitusega. Konviktis valmisid tulevase helilooja esimesed palad. 1813. aastal lahkus schubert koorikoolist häälemurde tõttu. Kolm aastat töötas ta oma isa koolis abiõpetajana, tegeledes igal vabal hetkel komponeerimisega. Ta jõudis õpetajatöö kõrvalt luua uskumatult palju.

Looming - umbes 600 soololaulu, 9 sümfooniat, 22 klaverisonaati, 19 ooperit, kirikumuusikat, lühipalad klaverile.
Soololaulud - Schubert oli esimene, kes võrdsustas soololaulu teiste "väärikamate" žanridega, muutis selle kontsertteoseks. Ta kirjutas saksakeelsetele luuletekstidele (Goethe, Schiller, Heine). Ta pidas sõna kõla väga oluliseks, seepärast on tema teostes muusika ja sõna seos väga loomulik. Klaverisaade on laulu võrdväärne partner, see annab edasi meeleolu. Tuntuimad soololaulud on "Metshaldjas" (1815), "Forell", "Muusikale", "Ave Maria".
Schubert lõi esimesena süžeelisi laulutsükleid, milles iga laul on omaette tervik ning samal ajal lüli sündmuste ahelas. Tuntumad neist on "Ilus möldrineiu" (1823) ja "Talvine teekond" (1827).

LISA INFO _ Franz Schubert

ROMANTISM XIX sajand

2009-04-12T09:45:00.000-07:00

 Sõna “Romantism” (on tulnud prantsuse keelest) tuleneb 17.- 18. sajandi kirjandusest, kus see mõiste seondus rüütliromaaniga.
 Romantiline liikumine sai alguse Saksamaalt, laienes 1830. aastatel üle kogu Euroopa.

LOE - Romantism - Väike kunstiajalugu

Romantism kirjanduses:
Sir Walter Scott (poeet, romaanikirjanik)
Alexandre Dumas vanem (kirjanik)
Victor Hugo (poeet, romaanikirjanik, näitekirjanik)
Ernst Hoffmann (kirjanik, helilooja, maalikunstnik)
Jakob Grimm (folklorist, keeleteadlane)
Stendhal (romaanikirjanik)
Johann Wolfgang von Goethe (poeet, esseist, loodusfilosoof)
Friedrich von Schiller (poeet, dramaturg)
Hans Christian Andersen (kirjanik)
Aleksandr Puškin (poeet)
Mihhail Lermontov (poeet, romaanikirjanik)

Romantismiajastu muusika periodiseering:
 VARAROMANTISM (1815-1830)
Vararomantiline periood on eelkõige eristav Saksamaa ja Austria muusikas. Olulisim žanr vararomantilises muusikas oli ooper. Ludvig van Beethoveni hilist loomingut on nimetatud üleminekuks klassikaliselt stiililt romantilisele. Sellesse perioodi kuulub ka F. Schuberti looming.
 KÕRGROMANTISM (1830-1890)
 HILISROMANTISM (1890-1925)
Mõjuvõimsaim oli hilisromantism Saksamaal ja Austrias, suurimateks meistriteks Gustav Mahler ja Richard Strauss.

Klassitsismi üleminek romantismi:
 Klassitsismi ja romantismi ajastu muusika vahel ei ole nii selget üleminekujoont nagu eelmiste suurte stiilide vahel. Romantilisi jooni võib leida juba Haydni "Tormi ja tungi" perioodi teostes, Mozartil esineb romantilisi jooni ooperis "Don Giovanni". Ka Beethoveni hilist loomingut on sisu tõttu nimetatud romantiliseks, kuigi vorm järgis veel klassitsistlikke põhimõtteid.
 19. sajandil kasutati enamasti samu väljendusvahendeid, vorme ja esituskoosseise, mis olid käibel viini klassikute ajal.
Seetõttu on muusikaajaloos nimetatud 18. sajandi keskpaiga ja 19. sajandi lõpu vahelist perioodi klassikalis-romantiliseks, milles võib eraldada klassitsistlikku ja romantilist etappi. Üleminekuperiood nende vahel jääb 19. saj. esimesse veerandisse.

ROMANTISMI PÕHIJOONED:
 Domineerivad väikevormid
(laulud, klaveripalad, viiulipalad)
 Teoste programmilisus
 Peamiseks teemaks subjektiivne tunne
(armastus, vihkamine, põlgus)
 Levinud-loodusega seotud temaatika
(torm, äike, tuul, mässav meri)
 Armastatakse müstikat
(trollid, vaimud, teispoolsus)

Romantilisi heliloojaid:
Austria romantikud Franz Schubert (1797-1828)

Saksa romantikud
Ludwig van Beethoveni looming alates 3. sümfooniast ("Eroika")
Robert Schumann (1810-1856)
Richard Wagner (1813-1883) - muusikaline draama, mis põhines saksa müütide ja legendide esitamisel romantilises laadis. Esiplaanile tõusis orkester
Johannes Brahms (1833- 1897)
Felix Mendelssohn (1809-1847)

Itaalia romantikud
Giuseppe Verdi (1813-1901)
Niccolò Paganini (1782-1840)

Prantsuse romantikud
Hector Berlioz (1803-1869)
Georges Bizet (1838-1875)

Rahvusliku-romantilise suuna esindajad
Frédéric Chopin (1810-1849)
Ferenc Liszt (1811-1886)
Edvard Grieg (1865-1957)
Jean Sibelius (1865-1957)

Venemaa heliloojad
Mihhail Glinka (1804-1857)
Pjotr Tšaikovski (1840-1893)
Modest Mussorgski (1839-1881)
Aleksandr Borodin (1833-1887)
Nikolai Rimski-Korsakov (1844-1908)

Eesti heliloojad - Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar, Mihkel Lüdig

Klassitsismiajastu muusika.

2009-03-24T08:05:00.000-07:00

Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus
järgi, mis tähendab esmaklassiline, parim.
· Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiikkultuuri põhimõtteid.
· Euroopa kultuuripilti mõjutasid 18. saj. lõpul ja 19. saj. Algul Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) ning Napoleoni sõjad (1799-1814).

Klassitsismiajastu perioodid:
a)1720-1760 - eelklassitsism, mil tekkisid uued muusikavormid ja žanrid, muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud.
b) 1760-1780 - varaklassitsism, uued vormid ja žanrid jõudsid küpse kunstilise väljenduseni.
c) 1780-1810 - klassitsismi kõrgaeg
d) klassitsismiajastu lõppu on muusikaloos raske ajaliselt määratleda

Klassikalise stiili kujunemine muusikas:
* Valdavalt ilmalik muusika
* Arenes nooditrükindus, muusikaajakirjandus ja –kriitika, anti välja muusikaõpikuid.
* Üha enam tähtsustus vabahelilooja staatus.
Klassikaline stiil hakkas välja kujunema juba hilisbaroki muusikas 1730. aastate paiku. 1720-1760 võib nimetada üleminekuajaks, mil tekkisid uued vormid ja žanrid. Klassikalise stiili kõrgaeg oli 1780-1810, siis tegutsesid Viini klassikud - J.Haydn, W.A.Mozart, L.van Beethoven.
* Just sel ajal võeti kasutusele ka termin "barokk", et naeruvääristada eelmise ajastu stiili äärmusi.

Vormid ja žanrid: sonaat, sümfoonia, keelpillikvartett, instrumentaalkonsert, trio (viiul, klaver, tšello)

Sonaadivorm (ka sonaat-allegro) koosneb 3 osast: EKSPOSITSIOON, TÖÖTLUS,
REPRIIS

* Instrumentaalmuusikas kujunes välja klassikaline orkestrikoosseis, mis on kasutusel tänaseni.
Orkestri koosseisu kuulusid:
Keelpillid - I ja II viiulid, vioolad, bassihäälena tšellod ja kontrabassid;

Puupuhkpillid - flööt, oboe, klarnet, fagott;

Vaskpuhpillid - trompetid, metsasarved, hiljem ka tromboonid.

Viini klassikud.

2009-03-23T08:11:00.000-07:00

Franz Joseph Haydn (1732-1809)

Oli Austria helilooja, Viini klassikalise koolkonna vanim esindaja. Eelkõige peetakse teda keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajajaks. Joseph Haydn sündis 31.märtsil 1732.aastal. Ta oli pärit Alam-Austriast Rohrau külast tõllassepa perest. Tema isa oli musikaalne, laulis ja mängis harfi. Kuna Haydnil oli ilus hääl, kutsuti ta 8–aastaselt Viini Püha Stephani Toomkirikusse kooripoisiks. Toomkoolis õppis Haydn 9 aastat ning lahkus sealt häälemurde tõttu. Pikka aega töötas ta rikka kunstimetseeni Eszterházy isikliku helilooja ja kapellmeistrina.

Looming - 104 sümfooniat, 70 keelpillikvartetti, 24 ooperit, 14 missat ning mitukümmend väiksemat vaimulikku teost, 4 oratooriumi (“Aastaajad”)

Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791)

Oli Austria helilooja. Mozart on peetud kõigi aegade geniaalseimaks heliloojaks. Ta oli imelaps (вундеркинд), kelle erakordsed musikaalsed võimed avaldusid väga varakult. Mozart sündis Salzburgis, tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog. Isalt saigi ta oma muusikalise hariduse. Mozart hakkas klaveri mängima nelja-aastaselt, viiendast eluaastast on pärit juba tema esimesed loomingukatsetused, siis andis ta ka oma esimese kontserdi. Oma lühikese eluea jooksul lõi ta üle 600 teose.

Looming - 41 sümfooniat, 27 klaverikontserti, 19 ooperit, (neist väljapaistvaimad lõi helilooja kümnel viimasel eluaastal Viinis - “Figaro pulm”, “Don Giovanni”, “Võluflööt”) ja hulk kammermuusikat (keelpillikvartetid, puhkpillikvintetid, klaverisonaadid) Tema muusika on valdavalt päikeseliselt särav.

Ludwig van Beethoven (1770-1827)

Oli Saksa helilooja, kes suurema osa oma loomeperioodist elas Viinis, saades esialgu kuulsaks pianistina. Koos Haydni ja Mozartiga kuulus ta Viini klassikalisse koolkonda. Beethovenit on peetud viimaseks klassitsismiajastu heliloojaks ja ka esimeseks romantikuks. Sündis 1770. aasta detsembris Bonni linnas. Tema vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Isast sai ka Beethoveni esimene klaveri- ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mozart, ning esmakordselt esines Beethovenklaverit seitsmeaataselt. Tema esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonnaorganist Christian Gottlob Neefe. .

Looming - 9 sümfooniat, klaverisonaadid, kontserdid, keelpillikvartetid, ooper „Fidelio“, kaks missat. Muusikat iseloomustab dramaatilisus.

Lisainfo on SIIN

Sümfooniaorkestri pillid

2009-03-22T10:57:00.000-07:00

Keelpillid – струнные инструменты
Viiul – скрипка
Vioola – альт
Tšello – виолончель
Kontrabass – контрабас

Puhkpillid – духовые инструменты
Puupuhkpillid - деревянно-духовые
Flööt – флейта
Oboe – гобой
Klarnet – кларнет
Fagott – фагот

Vaskpuhkpillid – медно-духовые
Trompet – труба
Metsasarv – валторна
Tromboon – тромбон
Tuuba - туба

Löökpillid – ударные инструменты
Suur ja väike trumm – большой и маленький барабан
Taldrikud – тарелки
Timpan – литавры
Ksülofon – ксилофон
Kastanjetid - кастаньеты
Tamburiin - бубен
Triangel - треугольник

Näppekeelpillid – струнно-щипковые
Harf – арфа
Kitarr – гитара
Lauto - лютня

Klahvpillid – клавишные инструменты
Klavessin – клавесин
Tiibklaver - рояль
Orel - орган

Sümfooniaorkester

2009-03-22T10:44:00.000-07:00

Euroopa hümn

2009-03-20T08:33:00.000-07:00