- Meelelahutusmuusika
- Polnud sümfooniaorkestreid
- Heal tasemel jazz-orkestrid
- Jazz mõjutas Euroopa heliloojaid.
- Angloameerika popkultuur
- Heliplaaditööstuse tekkimine.
Esimene Ameerika
helilooja. Charles Ives.
Ameerika
süvamuusika jäi 20. sajandi I poolel siiski vaid kohaliku tähtsusega nähtuseks.
Esimeseks suurkujuks Ameerika süvamuusikas kujunes Charles Ives (1874-1954),
kes katsetas julgelt polütonaalsuse, klastrite ja mikrointervalidega, tehes
seda enne teisi selle sajandi komponiste.
Teine mõjukas
Ameerika helilooja. Edgar Varѐse
(1883-1965)
Teise sajandi
esimese poole mõjukas Ameerika helilooja oli Prantsuse päritoluga Edgar Varѐse
(1883-1965), kes kujunes üheks elektroakustilise ja löökpillimuusika
pioneeriks.
George Gershwin
1898-1937
USA helilooja, keda
on võrreldud Euroopa rahvuslike stiilide rajajatega.
Gershwini
suurematest teostest on populaarsuse võitnud
klaverikontsert, ta on kirjutanud ka muusikale ja filmimuusikat.
1924. aastal
klaverile ja sümfooniaorkestritele
sümfoonilise
muusika ja jazz`i ühendamine
Juba lööklaulude
nime teinud autor sai tellimuse populaarselt orkestrijuhilt Paul Whitemanilt,
mille tulemusena valmis 1924. aastal “Rhapsody in Blue” klaverile ja
sümfooniaorkestritele. Teos on ilmekas näide sümfoonilise muusika ja jazz`i
ühendamisest ning tõi heliloojale maailmakuulsuse.
1928.aastal
Teine Gershvini
tähtteos on pärast edukat Euroopa turneed ning pikemat Pariisis viibimist 1928.
aastal valminud orkestriteos “Ameeriklane Pariisis”
Ameerika
rahvusooperi sündi tähistab 1935. aastal esietendunud Gershwini ooper “Porgy ja
Bess”, kus on püütud tõetrult kujutada Ameerika mustanahaliste elu. Ooperi
muusikalise osa moodustavad helilooja oma loodud spirituaalid ja bluusid. Teose
dramaturgilise ülesehitus ja orkestratsioon annavad tunnistust Gershwinist kui
silmapaistvast ooperiloojast. Teost on lavastatud enamikus maailma
ooperiteatrites.
