Robert Schumann (1810-1856) on üks suuremaid saksa komponiste XIX sajandil. Ta on kõige eredam kunstniku-romantiku tüüp, kelle loomingus peegelduvad saksa romantismi ideelised vasturääkivused. Schumann oli väga mitmekülgne isiksus: suur komponist, väljapaistev muusikakriitik ja ajakirjanik.
Elulugu
Muusikaga hakkas Robert Schumann tegelema varakult, 7-aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Pärast gümnaasiui lõpetamist õppis ta õigusteadust, jätkates klaveriõpinguid oma tulevase abikaasa Clara Schumanni isa juures eratundides. Aastatel 1828–1830 õppis ta Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust.20aastaselt, soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist l
iikuvust, painutas ta vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigeste põletiku. Nii ei saanudki temast maailmakuulsat pianisti ja ta hakkas tegelema heliloominguga.Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift ür Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut.Oma fantaasiamaailmas lõi Schumann kujutluse, milles kõik suured kunstnikud ühinevad nn. Taaveti liiduks. Teda võlus piiblistseen, kus Taavet võidab Koljati. Taaveti liitu kuulusid Schumann, tema naine Clara, tolle isa, heliloojad Felix Mendelssohn, Frédéric Chopin jt. Taaveti liidust kirjutas ta ka oma ajakirjas.Robert Schumann oli abielus pianist Clara Schumanniga (sündinud Wieck)।1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856.
Muusikaga hakkas Robert Schumann tegelema varakult, 7-aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Pärast gümnaasiui lõpetamist õppis ta õigusteadust, jätkates klaveriõpinguid oma tulevase abikaasa Clara Schumanni isa juures eratundides. Aastatel 1828–1830 õppis ta Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust.20aastaselt, soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist l
iikuvust, painutas ta vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigeste põletiku. Nii ei saanudki temast maailmakuulsat pianisti ja ta hakkas tegelema heliloominguga.Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift ür Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut.Oma fantaasiamaailmas lõi Schumann kujutluse, milles kõik suured kunstnikud ühinevad nn. Taaveti liiduks. Teda võlus piiblistseen, kus Taavet võidab Koljati. Taaveti liitu kuulusid Schumann, tema naine Clara, tolle isa, heliloojad Felix Mendelssohn, Frédéric Chopin jt. Taaveti liidust kirjutas ta ka oma ajakirjas.Robert Schumann oli abielus pianist Clara Schumanniga (sündinud Wieck)।1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. Looming
Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper.
Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper.
