järgi, mis tähendab esmaklassiline, parim.
· Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiikkultuuri põhimõtteid.
· Euroopa kultuuripilti mõjutasid 18. saj. lõpul ja 19. saj. Algul Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) ning Napoleoni sõjad (1799-1814).
Klassitsismiajastu perioodid:
a)1720-1760 - eelklassitsism, mil tekkisid uued muusikavormid ja žanrid, muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud.
b) 1760-1780 - varaklassitsism, uued vormid ja žanrid jõudsid küpse kunstilise väljenduseni.
c) 1780-1810 - klassitsismi kõrgaeg
d) klassitsismiajastu lõppu on muusikaloos raske ajaliselt määratleda
Klassikalise stiili kujunemine muusikas:
* Valdavalt ilmalik muusika
* Arenes nooditrükindus, muusikaajakirjandus ja –kriitika, anti välja muusikaõpikuid.
* Üha enam tähtsustus vabahelilooja staatus.
Klassikaline stiil hakkas välja kujunema juba hilisbaroki muusikas 1730. aastate paiku. 1720-1760 võib nimetada üleminekuajaks, mil tekkisid uued vormid ja žanrid. Klassikalise stiili kõrgaeg oli 1780-1810, siis tegutsesid Viini klassikud - J.Haydn, W.A.Mozart, L.van Beethoven.
* Just sel ajal võeti kasutusele ka termin "barokk", et naeruvääristada eelmise ajastu stiili äärmusi.
Vormid ja žanrid: sonaat, sümfoonia, keelpillikvartett, instrumentaalkonsert, trio (viiul, klaver, tšello)
Sonaadivorm (ka sonaat-allegro) koosneb 3 osast: EKSPOSITSIOON, TÖÖTLUS,
REPRIIS
* Instrumentaalmuusikas kujunes välja klassikaline orkestrikoosseis, mis on kasutusel tänaseni.
Orkestri koosseisu kuulusid:
Keelpillid - I ja II viiulid, vioolad, bassihäälena tšellod ja kontrabassid;
Puupuhkpillid - flööt, oboe, klarnet, fagott;
Vaskpuhpillid - trompetid, metsasarved, hiljem ka tromboonid.
