Romantiline liikumine sai alguse Saksamaalt, laienes 1830. aastatel üle kogu Euroopa.
LOE - Romantism - Väike kunstiajalugu
Romantism kirjanduses:
Sir Walter Scott (poeet, romaanikirjanik)
Alexandre Dumas vanem (kirjanik)
Victor Hugo (poeet, romaanikirjanik, näitekirjanik)
Ernst Hoffmann (kirjanik, helilooja, maalikunstnik)
Jakob Grimm (folklorist, keeleteadlane)
Stendhal (romaanikirjanik)
Johann Wolfgang von Goethe (poeet, esseist, loodusfilosoof)
Friedrich von Schiller (poeet, dramaturg)
Hans Christian Andersen (kirjanik)
Aleksandr Puškin (poeet)
Mihhail Lermontov (poeet, romaanikirjanik)
Romantismiajastu muusika periodiseering:
VARAROMANTISM (1815-1830)
Vararomantiline periood on eelkõige eristav Saksamaa ja Austria muusikas. Olulisim žanr vararomantilises muusikas oli ooper. Ludvig van Beethoveni hilist loomingut on nimetatud üleminekuks klassikaliselt stiililt romantilisele. Sellesse perioodi kuulub ka F. Schuberti looming.
KÕRGROMANTISM (1830-1890)
HILISROMANTISM (1890-1925)
Mõjuvõimsaim oli hilisromantism Saksamaal ja Austrias, suurimateks meistriteks Gustav Mahler ja Richard Strauss.
Klassitsismi üleminek romantismi:
Klassitsismi ja romantismi ajastu muusika vahel ei ole nii selget üleminekujoont nagu eelmiste suurte stiilide vahel. Romantilisi jooni võib leida juba Haydni "Tormi ja tungi" perioodi teostes, Mozartil esineb romantilisi jooni ooperis "Don Giovanni". Ka Beethoveni hilist loomingut on sisu tõttu nimetatud romantiliseks, kuigi vorm järgis veel klassitsistlikke põhimõtteid.
19. sajandil kasutati enamasti samu väljendusvahendeid, vorme ja esituskoosseise, mis olid käibel viini klassikute ajal.
Seetõttu on muusikaajaloos nimetatud 18. sajandi keskpaiga ja 19. sajandi lõpu vahelist perioodi klassikalis-romantiliseks, milles võib eraldada klassitsistlikku ja romantilist etappi. Üleminekuperiood nende vahel jääb 19. saj. esimesse veerandisse.
ROMANTISMI PÕHIJOONED:
Domineerivad väikevormid
(laulud, klaveripalad, viiulipalad)
Teoste programmilisus
Peamiseks teemaks subjektiivne tunne
(armastus, vihkamine, põlgus)
Levinud-loodusega seotud temaatika
(torm, äike, tuul, mässav meri)
Armastatakse müstikat
(trollid, vaimud, teispoolsus)
Romantilisi heliloojaid:
Austria romantikud Franz Schubert (1797-1828)
Saksa romantikud
Ludwig van Beethoveni looming alates 3. sümfooniast ("Eroika")
Robert Schumann (1810-1856)
Richard Wagner (1813-1883) - muusikaline draama, mis põhines saksa müütide ja legendide esitamisel romantilises laadis. Esiplaanile tõusis orkester
Johannes Brahms (1833- 1897)
Felix Mendelssohn (1809-1847)
Itaalia romantikud
Giuseppe Verdi (1813-1901)
Niccolò Paganini (1782-1840)
Prantsuse romantikud
Hector Berlioz (1803-1869)
Georges Bizet (1838-1875)
Rahvusliku-romantilise suuna esindajad
Frédéric Chopin (1810-1849)
Ferenc Liszt (1811-1886)
Edvard Grieg (1865-1957)
Jean Sibelius (1865-1957)
Venemaa heliloojad
Mihhail Glinka (1804-1857)
Pjotr Tšaikovski (1840-1893)
Modest Mussorgski (1839-1881)
Aleksandr Borodin (1833-1887)
Nikolai Rimski-Korsakov (1844-1908)
Eesti heliloojad - Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar, Mihkel Lüdig
