Vana Kreeka muusika

Vana-Kreekas õppisid muusikat kõik vabad inimesed, mõnes linnriigis isegi kuni kolmekümnenda eluaastani. Enimkasutatud pillideks olid aulos, lüüra ja kitara. Lüüra ja kitara saatel esitati ülevaid lugulaule ja armastusluulet. Oboetaolise kõlaga aulos oli seotud veinijumal Dionysose pidustustega ning tragöödiaetendustega. Harilikult puhus mängija korraga kaht aulost. Aristotelese andmetel kujunesid tragöödia ja komöödia lauludest Dionysose auks. Tragöödia olevat saanud alguse pidulikest kiiduhümnidest (ditürambidest), komöödia pöörastest sigivuslauludest. Tragöödia tähendab tõlkes sokulaulu. Sokutaoliseks saatüriks olid kostümeeritud Dionysose pidustuste kooride liikmed. Soololaulud ja lauldavad dialoogid vaheldusid võimsate kooridega. Vana-Kreeka tuntuimad autorid olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Tuntuim komöödiate looja oli Aristophanes.
Vana Kreeka JumaladZeus - on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva-,tormi- ja äikesejumal.
Hera - oli kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Zeusi naine.
Poseidon - oli merejumal. Sümboliks oli kolmhark.
Hades – oli allilma jumal.
Demeter – oli viljajumalanna.
Hestia - oli koldetule- ja kodurahujumalanna.
Apollon ja Artemis olid kaksikud, Zeusi ja Leto lapsed.
Hermes - kreeka jumalate käskjalg, oli Zeusi ja Maia poeg.
Dionysos oli veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal, Zeusi ja Semele poeg.
Athena oli tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Athena nimelt sündis Zeusi peast.
Paan (kreeka Pan) oli kitsekarjuste ning lamburite jumal. Paan oli Hermese ja printsess Dryope poeg.
Kultuslikud laulutüübid -
Paiaan (Пеан)– Apollonile pühendatud laul kitara saatel
Ditüramb (Дифирамб)– aulosega saadetud laul Dionysose kultusest
Apollon

Vanakreeka mütoloogias oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend.
Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi.
Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja। Talle allusid muusad.

Apollon ja muusad.
Muusasid oli kokku üheksa - Kleio, Euterpe, Thaleia, Melpomene, Terpsichore, Erato, Polyhymnia, Urania ja Kalliope.

Dionysos
Dionysos (ehk roomlaste Bacchus) oli veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal.
Tema avastas veini tegemise.
Dionysose isa oli Zeus kes rasestas Semele, kuid Zeusi naise Hera tõttu suri too enne sünnitust.
Zeus päästis Dionysose, õmmeldes sündimata poja ülejäänud raseduse ajaks oma reie sisse.
Dionysos rändas allilma ja päästis sealt oma ema, kellest sai Olümpose jumalanna.
Dionysos rändas mööda maailma ja karistas neid, kes teda ei kummardanud.Teatr (tragöödia) arenes Dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal ehk ditürambidel.
Mõisted
Auleet - aulose mängija
Auleetika - aulose muusika
Auloodia - aulosel mängitav meloodia
Kitarood - inimene, kes üheaegselt laulis ja mängis kitarat
Komöödia - koomose laul. "Koomos"- salk pummeldajaid, kes laulavad armastus-, pilke ja ülistuslaule
Tragöödia - "sokulaul". Sokutaolisteks olid maskeeritud Dionysose pidustuste koori liikmed, kes laulsid tõsise sisuga laule
Lisa - Kreeka jumalad / Vanakreeka mütoloogia / Muusika